KODULOOMUUSEUM

Koduloomuuseum asub aadressil Mõisa tee 8, Järva-Jaani 73301 (endine Orina mõis ja kutsekoolile kuulunud hoone on Järva valla vara). Pääse 5€ inimene.

Kuna muuseumi külastus on ruumide asetuse tõttu võimalik vaid giidiga, siis tuleb see eelnevalt kokku leppida Vanatehnika muuseumide keskuses: Silva Kärner renraks@gmail.com 5153638 ja Tuve Kärner 5149485 või Järva-Jaani Gümnaasiumis Agnes Kaio agnes.kaio@jjaani.edu.ee 56648191

Järva vald tahab loobuda hoonega seotud kulude toetamisest, mistõttu oodatakse alates 2022. aastast uusi ideid ja mõtteid Orina mõisahoone säilitamiseks ja/või renoveerimiseks.

Koduloomuuseumi rajamise mõte

Järva-Jaani  kodu-uurimisrühm alustas juba 1999. aasta kevadel  Järva-Jaani Keskkooli juures tegutsemist ning läheneva hariduselu 310. aastapäevaga, et panna üles näitus kooliajaloost.   Koolimajas olev matejal oli kokku kuhjatud ajalooklassi tagakambrisse ning selle igakordne lahtiharutamine tundus ajakulukas. Samas tegi direktor ettepaneku alustada koolimuuseumi rajamist mõisa, sest sinna võib õpilastega minna siis igal ajal. Näituste väljapanekuga alustasid tollane huvijuhi  Silva Kärner ja ajalooõpetaja Helgi Veemaa. Orina mõisa, endise kuitsekooli meistrite tuppa II korrusel paigutati algselt stendid kooliajaloo materjalidega, hiljem lisandusid koolivormid ja koolipingid ning vanad õpikud.

Ka kodumajanduskoolis õppinud naiste tööd ja mälestused andsid ainest muuseumitubade sisustamiseks jätkuvalt. Mõisajaloost andis palju materjali viimaste mõisnike suguseltsi esindaja Helene von Schilling, kes oli Eestist lahkunud enne punavägede tulekut.

Tasapisi kogunes materjali ka nõukogude perioodi ajalugu kajastavasse tuppa. Üleskorjamiseks olid piisavalt ajaloolist materjali maha jätnud ka Järva-Jaani kutsekooli likvideerijad. Omaette väärtusena tundus Helmut Vajakase algatusel valminud traktoriõppeklass, mida tunnustati ka Moskava rahvamajandussaavutuste näitusel 1980 ja 1981. aastal.

2004. aastal  otsustati asutada kooli juurde oma MTÜ, et oleks võimalik taotleda projektidest lisavahendeid muuseumitöö edendamiseks. Järva-Jaani Gümnaasium  võeti Mõisakoolide Ühendusse 2005. aastal.

Koduloomuuseumina hoitakse  kohalikku kultuuripärandit, Järva-Jaani kihelkonna ja piirkonna ajalugu ning koolilugusid. Hoone ise on valla haldusalas ning MTÜ Järva-Jaani Koduloomuuseum omab õigust hoones muuseumialase tegevuse korraldamiseks.

KODULOOMUUSEUMI RAJAMINE

1997. aastal jäid kutsekoolist järele mitmed hooned, üks neist kooli kõrval olev endisaegne mõisa härrastemaja. Tollane kooli direktor  Toomas Põldma ja kodunduse ning käsitööõpetaja Maie Jäetma olid seda meelt, et mõisa saaks paigutada kodundusklassi ja käsitöö ning joonistamisklassi. Otsustatud, tehtud! Kuid majas oli veel piisavalt vaba pinda.

Järva-Jaani  kodu-uurimisrühm alustas juba 1999. aasta kevadel  Järva-Jaani Keskkooli juures.  Tekkis huvi, et  koolimajas olev vanavara võiks olla järjepidevalt väljas näitusena ning huvijuhi  Silva Kärneri ja ajalooõpetaja Helgi Veemaa eestvedamisel hakatigi mõisa II korruse tubasid sisustama algselt kooliajaloo materjalidega, hiljem lisandusid  kodumajanduskoolis õppinud naiste tööd ja mälestused ning mõisajaloost andis palju materjali viimaste mõisnike suguseltsi esindaja Helene von Schilling, kes oli Eestist lahkunud enne punavägede tulekut.

Kodu-uurimisrühma algatusel sai kõigepealt valmis koolituba.

Tasapisi kogunes materjali ka nõukogude perioodi ajalugu kajastavasse tuppa. Üleskorjamiseks olid piisavalt ajaloolist materjali maha jätnud ka Järva-Jaani kutsekooli likvideerijad.

2004. aastal  otsustati asutada kooli juurde oma MTÜ, et oleks võimalik taotleda projektidest lisavahendeid muuseumitöö edendamiseks. Asutamiskoosolek toimus 25. märtsil 2004.

Plaaniti ühineda ka Mõisakoolide Ühendusega. Järva-Jaani Gümnaasium võeti Mõisakoolide Ühendusse 2005. aastal.

Koduloomuuseumina hoiatakse  kohalikku kultuuripärandit, Järva-Jaani kihelkonna ajalugu ja koolilugusid.

Orina mõis on kiriku järel vanuselt järgmine säilinud hoone Järva-Jaani alevis. Ajalooliselt on Orina mõis ja kirikumõis omavahel seotud tänu omaaegsele mõisnikule Julius Schillingile, kelle algatusel ka kirik 1881. aastal torni sai.

Miks Orgena, Organko või Orina?

Vaadates tagasi mõisa kujunemise ajaloole, võib oletada, et  kahe (Jalalõpe ja Keitise/Keika) küla  omanikud otsustasid rajada  keskele oma majandusüksuse ehk majandusorgani (1639- 1654), mida keeleliste muganduste käigus hakatigi kutsuma Orgenaks, venestamisperioodil muutus see Organkoks ja hiljem juba Orina külaks. Saksapärane hääldus olevat g asemel sageli i kasutanud. Mõisate registrisse võeti Orgena mõis 1643. aastal.