Koduloomuuseumi rajamine

1997. aastal jäid kutsekoolist järele mitmed hooned, üks neist kooli kõrval olev endisaegne mõisa härrastemaja. Tollane kooli direktor  Toomas Põldma ja kodunduse ning käsitööõpetaja Maie Jäetma olid seda meelt, et mõisa saaks paigutada kodundusklassi ja käsitöö ning joonistamisklassi. Otsustatud, tehtud! Kuid majas oli veel piisavalt vaba pinda.

Järva-Jaani  kodu-uurimisrühm alustas juba 1999. aasta kevadel  Järva-Jaani Keskkooli juures.  Tekkis huvi, et  koolimajas olev vanavara võiks olla järjepidevalt väljas näitusena ning huvijuhi  Silva Kärneri ja ajalooõpetaja Helgi Veemaa eestvedamisel hakatigi mõisa II korruse tubasid sisustama algselt kooliajaloo materjalidega, hiljem lisandusid  kodumajanduskoolis õppinud naiste tööd ja mälestused ning mõisajaloost andis palju materjali viimaste mõisnike suguseltsi esindaja Helene von Schilling, kes oli Eestist lahkunud enne punavägede tulekut.

Kodu-uurimisrühma algatusel sai kõigepealt valmis koolituba.

Tasapisi kogunes materjali ka nõukogude perioodi ajalugu kajastavasse tuppa. Üleskorjamiseks olid piisavalt ajaloolist materjali maha jätnud ka Järva-Jaani kutsekooli likvideerijad.

2004. aastal  otsustati asutada kooli juurde oma MTÜ, et oleks võimalik taotleda projektidest lisavahendeid muuseumitöö edendamiseks. Asutamiskoosolek toimus 25. märtsil 2004.

Plaaniti ühineda ka Mõisakoolide Ühendusega. Järva-Jaani Gümnaasium võeti Mõisakoolide Ühendusse 2005. aastal.

Koduloomuuseumina hoiatakse  kohalikku kultuuripärandit, Järva-Jaani kihelkonna ajalugu ja koolilugusid.

Orina mõis on kiriku järel vanuselt järgmine säilinud hoone Järva-Jaani alevis. Ajalooliselt on Orina mõis ja kirikumõis omavahel seotud tänu omaaegsele mõisnikule Julius Schillingile, kelle algatusel ka kirik 1881. aastal torni sai.

Miks Orgena, Organko või Orina?

Vaadates tagasi mõisa kujunemise ajaloole, võib oletada, et  kahe (Jalalõpe ja Keitise/Keika) küla  omanikud otsustasid rajada  keskele oma majandusüksuse ehk majandusorgani (1639- 1654), mida keeleliste muganduste käigus hakatigi kutsuma Orgenaks, venestamisperioodil muutus see Organkoks ja hiljem juba Orina külaks. Saksapärane hääldus olevat g asemel sageli i kasutanud. Mõisate registrisse võeti Orgena mõis 1643. aastal.