1685 talurahvakool Järva-Jaani pastoraadi juures pastor Christian Kelchi (Liivimaa kroonikakirjutaja) eestvedamisel. Koolis alustas lugema õppimist 17 poissi. Järgmisel aastal saadi kokku juba 20 poissi.
1850 Orina vallakool alustas tegutsemist pastoraadi lähedal asuvas köstrimajas. Esimeseks õpetajaks oli köster Lorenz Shwan. Kooliaasta algas , kui põllutööd olid tehtud ja lõppes lume sulamisega või kevade tulekuga, kui algasid kevadised põllutööd. Koos õpetajaga õpiti veerima ja kooris lugema, peastarvutamist, katekismust ja kirikulaule.
1860. aastal muudeti kooliharidus kohustuslikuks. 1856. aastal tuli õpetajaks Mart Metting. Tunniplaani viidi sisse kirjutamisõpetus, tutvustati ka ajalugu (ehk sündinud asjade õpetust). Põhiliseks töövahendiks õpilasele oli tahvel ja krihvel.
1870/1871 ehitati koolile omaette maja Soo tänavale. Koolimajas oli suur klassituba, õpetaja eluruumid. 1877. aastal võeti tunniplaani maateadus, vene keel ja poistele võimlemine, mis pidi neid ette valmistama sõjaväeteenistuseks. 1877- 1886 oli koolis abiõpetajaks Aleksander Metting.
1881. aastal alustati koolis venestuspoliitikat ning õpetamisel tuli järgida Venemaa õpetamise korda. 1886. aastal tuli õpetajaks Mihkel Roosileht Einmanni vallakoolist. Kool algas 15. oktoobril ja kestis 15. aprillini. Kolmandast õppeaastast tuli õppida peaaegu kõiki aineid vene keeles.
1891. aastast pidi olema nädalas 30 – 33 tundi. Õppeplaanis oli vene keel, eesti keel, aritmeetika, usuõpetus, maateadus, laulmine, ilukiri ja võimlemine. Koolijuhatajaks oli Orina vallakoolis 1893. aastast hilisem kohaliku elu edendaja Jüri Saar (kuni aastani 1933). Uue seadusega toimus üldine üleminek venekeelsele õpetusele. Õppetöö toimus kell 9.00 kuni kell 16.00ni, laupäeval kella 12.00ni.
1894.aastal töötas kool kolme jao lastega ühes klassiruumis. Üks jagu luges, teine arvutas ja kolmas kirjutas. Õpiti Venemaa geograafiat, turnimise tundides viidi läbi riviõppust venekeelsete käskude järgi.
1902 alustas tegevust Järva-Jaani õigeusu kihelkonnakool. Koolis õppisid peamiselt III-IV klassi õpilased. Algkooli lapsed õppisid kolme klassiga Soo tänava koolimajas. 1919. aasta novembris põles õigeusu koolihoone tuhaks.
1904 ehitati vana maja asemele uus vallakooli hoone, mis jäi peagi kitsaks ja vajati uusi ruume lisaks. 1909 vooderdati maja laudadega.
1906.aastal ilmus koolivalitsuse ringkiri, mis lubas algkooli kahes esimeses klassis õppida emakeeles. Vene keelt tuli õpetada 10 tundi nädalas.
1914. aastal algas kool 1. oktoobril, kuna oli puhkenud Esimene maailmasõda. Kooliaasta lõppes 23.aprillil. Koolipäev algas palvuse ja piibli lugemisega.
1916 avati Järva-Jaani 4-klassiline kõrgem algkool, mis kaks aastat asus Orina vallakooli majas Soo tänaval. Orina vallakool kolis taluperemees Gustav Männikule kuuluvasse apteegi majja, kus jätkasid I ja II klass koos Jüri Saarega.
1918. aasta 24. veebruaril kuulutati välja Eest Vabariik, kuid järgmisel päeval kehtestasid sakslased oma võimu. Ligi kaks kuud tuli õppeaineid õppida saksa keeles, kuni novembris sakslased lahkusid. Sügis-talvel 1919 alustas kõrgem algkool õigeusu kirikumajas ning pärast seal puhkenud tulekahju paigutati seni kihelkonna koolimajas õppinud õpilased Orina mõisa peahoonesse. Seal hakkasid õppima IV – VII (VIII) klassi õpilased ning kooli nimetati Järva-Jaani kõrgemaks algkooliks. Rahvas aga hakkas seda kooli kutsuma Orina kooliks. Et segadust vältida, hakati taotlema vallakoolile nime muutmist. Koolijuhatajaks oli Mihkel Väli.
Soo tänava koolimajas jätkasid õppimist I ja II klassi lapsed ning III ja IV klass paigutati tuletõrje seltsimajja. 1920. aastal kasutas algkool kirikumõisa ruume õppetöö läbiviimiseks, kuna ruumipuudus oli suur ja seltsimaja ei pidanud piisavalt sooja. Seda kooli nimetati Järva-Jaani algkooliks ning 1921. aastal kinnitas Järva maakonna valitsus endise Orina vallakooli Järva-Jaani algkooliks, kus töötas neli õpetajat.
Koolid olid ka ümberkaudsetes külades: Jalgsemal, Metstagusel, Selikülas, Karinul ja Valastis.
1922. aastal töötas Orina mõisas ja mõisavalitseja majas kaks kooli: Järva-Jaani algkool (Jüri Saar) ja Järva-Jaani Kõrgem Algkool (Mihkel Väli). Väga tähtis roll kooli edendamisel oli kooli hoolekogul. Algkool oli 6-klassiline.
1924. aastal jaotati 6-klassiline algkool kaheks: Soo tänava koolimajas õppisid I ja II klass – I algkool, juhataja Jüri Saar ja Orina mõisahoones õppisid III- VI klass- II algkool, juhataja Mihkel Suurvärav. Kooliaasta algas oktoobris ja lõppes mais.
1931. aastal liideti I ja II algkool Järva-Jaani 6-klassiliseks algkooliks ning koolijuhatajaks sai Albert Spirke (Rae).